Siivertsi monument

Siin võitlesid kuulsa Narva lahingu ajal 19. novembril 1700. a. Peeter I Preobraženski ja Semjonovski kaardiväepolgud. Kui sai selgeks, et lahing on kaotatud, ei põgenenud nad lahinguväljalt. Mälestusmärk püstitati nende kahe polgu vaprate sõdurite auks.
Asukoht
Jõesuu tänav, Narva
59°24'19''N 28°10'8''E



Narva Kolledž

Tegemist on Narva kolledži uue õppehoonega, mis avati ametlikult Narva linna südalinnas 2012. aasta novembris.

Narva kolledži õppehoone on uuenduslikum õppehoone Euroopa idapiiril, mis on rajatud ajaloolise börsihoone asemele. Kolledž on ideaalne koht konverentside pidamiseks, ürituste korraldamiseks.

www.narva.ut.ee/et

Asukoht
Raekoja plats 2, Narva
59°22'45''N 28°11'58''E



Issanda Ülestõusmise Katedraal

Katedraal ehitati aastatel 1890 - 1896 Kreenholmi Manufaktuuri õigeusulistele töölistele. Kiriku arhitektiks on Pavel Alis. Arhitektuuriline lahendus pärineb Bütsansi traditsioonist, kellatorni kõrgus on 28,8 m. Kiriku seinad ja kuppel on kohalikust telliskivist, sokkel, trepid ja kaunistused on soome graniidist. Kirik mahutab kuni kaks tuhat inimest. Kirikut külastades sul on võimalus näha kolmeosalist ikonostaasi ja XVII sajandist pärinevat Kristuse puidust krutsifiksi.

1944. aastal Teise Maailma sõja ajal pärast pommitamist oli kogu linn purustatud, ainult kirik jäi puutumata.

www.narvasobor.ee

Asukoht
Arsenti Bastrakovi tänav 4, Narva
59°22'16''N 28°11'37''


Parun von Velio maja


18. sajandi lõpul ehitatud klassitsistlikus stiilis hoone oli üks suurimaid elumaju toonases Narvas, siis kasutati seda lao- ja eluruumidena. 19. sajandi I poolel omandas hoone Narva komandant parun von Velio, kelle nime järgi ehitist ka tuntakse. 1845. aastal peatus siin keiser Nikolai I. Arhitekt A. Vladovski projekti järgi sai Parun von Velio maja 1916. aastal uue mahu ja välisilme, mis on tänaseni suures osas säilinud. Maja on üks vanemaid säilinud ehitisi Narva vanalinna territooriumil. Käesoleval ajal tegutseb hoones Narva Vanalinna Riigikool.

Asukoht
Kraavi tänav 2, Narva
59°22'51''N 28°11'56''E



Rootsi lõvi

Mälestusmärk tähistas Karl 12 edu Narva all aastal 1700, mil Põhjasõja käigus purustati Narvat piiranud Vene vägi. See mälestussammas oli Rootsi kuningriigi kingitus Narva linnale ja lõvikuju oli koopia Stokcholmi kuningalossi ees asunud kujust. Mälestussammas hävines Teise maailmasõja ajal. "Rootsi lõvi" taasavati 2000. aastal lahingu 300.aastapäeva puhul. Mälestusmärgi juurest avaneb nö. 5 kroonivaade ehk pilt kahest kindlusest, mis oli kujutatud Eesti 5-kroonise rahatähe tagaküljel.
Monumendil olevad tähed MDCC tähendavad aastat 1700 ja lause "Svesia memor" tähendab Rootsi mäletab.

Asukoht
Linnuse tänav, Narva
59°22'27''N 28°12'5''E



Narva sadam

Narva linna jahtsadam asub Narva jõe suudmest 14 km ülesvoolu. Kaikohti on külalisjahtidele 10, olemas on elektriühendused, saab joogivett ja muid sadamateenuseid. Sadama läheduses töötab suviti söögikoht Ro-Ro. Samast algab promenaad, mida mööda jalutades jõuab Narva Hermanni kindluse juurde.   -Sadamasse mahuvad alused max pikkususega 20 m ja süvisega 2.6m, olemas on ka kohvik, saun ja töökoda.
Mööda Narva jõge kulgeb ka Eesti ja Venemaa vaheline riigipiir, mistõttu põhjendamatu lähenemine idakaldale võib põhjustada komplikatsioone.

Asukoht
Jõe tänav 3, Narva
59°22'60''N 28°12'20''E



Kreenholmi piirkond ja Kreenholmi manufaktuur

Narva jõel, linnast veidi kõrgemal, asub kahe astanguga juga, mis kunagi oli Euroopa veerohkeim juga. Nüüd on joa astangud enamasti kuivad, vaid suurvee ajal lastakse neile liigvett. Astangute vahel on Kreenholmi saar. XIX sajandil ehitati joa äärde kuulus Kreenholmi Manufaktuur, mis tollel ajal oli Vene impeeriumi suurim vabrik. 1913. aastal töötas siin üle kümne tuhande inimese. Vabriku ümbrusesse kujunes kompaktne tööstusarhitektuuri kompleks, kuhu kuulusid vabrik, haigla, tööliste kasarmud, direktorite majad, Kreenholmi park. Hooned on ehitatud inglise stiilis, punasest telliskivist.

www.narvagate.eu

Asukoht
Joala tänav 20, Narva
59°21'39''N 28°11'38''E



Narva Raekoda

XVII sajandist pärit linna hollandi barokkstiilis raekoja hoones (arhitekt G. Teuffel) on segunenud saksa, rootse ja itaalia arhitektuuri mõjud. Raekoja platsi arhitektuurilisse ansamblisse kuulusid raekoja hoone, börsihoone, linnaapteek ning jõukate rootsi linnakodanike elumajad.  Kahjuks on tänapäevani säilinud üksnes raekoda, muud hooned hävisid II maailmasõjas. Tulevikus on linnal plaanis teha Narva raekoda avatuks ka turistidele.

Asukoht
Raekoja plats 1, Narva
59°22'46''N 28°11'56''E



Mälestusmärk "Memento Mori"

Püstitatud stalinliku režiimi ohvrite mälestuseks. Avatud 1992. aastal, arhitekt E. Keller. Mälestusmärk asub raudteejaama hoone ees, kust 1941. aastal deporteeriti kaubavagunites Siberisse tuhandeid eestlasi.

Asukoht
Vaivara tänav, Narva
59°22'10''N 28°11'60''



A. Hahni trepp

Hahni trepp ehitati Narva Pimeaia lõunaotsa 1875. aastal toonase linnapea A. Hahni algatusel, kelle järgi sai trepp ka nime. Algul oli trepp pikem, kuid uue silla rajamisel jäi trepi esimene marss maa alla.

Täna on Hahni trepp oma funktsiooni kaotanud, kuna Peterburi maantee selles osas olev piiritsoon suleb trepi alumise osa.

Asukoht
Koidula tänav, Narva
59°22'38''N 28°12'5''E



Narva Aleksandri Suurkirik

Kirik ehitati 1881-1884 Kreenholmi Manufaktuuri luterlastest töölistele ja selle projekteeris Peterburi arhitekt Otto Pius von Hippius.

Aleksandri Suurkirik sai kannatada nii I kui ka II Maailmasõjas ja 1944.a. hävines kellatorn koos seal asunud Walckeri oreliga. Tänaseks on kiriku kellatorn taastatud ja taastamisjärge ootab Eesti suurim kuusnurkne kirikusaal.

Aleksandri Suurkirik on vaadeldav vaid väljastpoolt.

Asukoht
Kiriku tänav 9, Narva
59°22'15''N 28°12'6''E



Pimeaed

See on Narva vanim park, XIX sajandi lõpu pargiarhitektuuri näide. Asub Viktoria bastionil.

Pargis ja selle ümbruses on kaks mälestusmärki. Neist esimene on 1853. aastal Victoria bastionile püstitatud malmrist - Põhjasõja ajal Narva piiramisel langenud Vene sõdurite mälestuseks.

Asukoht
Pimeaia tänav, Narva
59°22'51''N 28°12'12''E



Narva Jõepromenaad

Jõepromenaad  on Narva ajaloolises südames asuv kaldapealne, ca 967 m pikkune ala, mis on idast piiratud Narva jõega, läänest bastionimüüride ja Hermanni kindlusega, põhjast Narva Sadamaga ja lõunast Joaoru rekreatsioonialaga. Promenaad asub Eesti / Euroopa Liidu ning Vene Föderatsiooni piiri vahetus läheduses. Promenaad on huvitav tänu oma temaatilistele objektidele:
- Rootsi terrass on kogupere puhkeala, kus asuvad lastele mõeldud lõvikujulised atraktsioonid;
- Dahlbergi lava kujutab endast vabaõhulava;
- Päikeseplats, kus paiknevad suvekohvik, purskkaev ja väike bassein lastele.

Asukoht
Jõe tänav, Narva
59°22'56''N 28°12'23''E



Narva Bastionid

Narva oli 17. sajandil Rootsi ja Venemaa vaheline piirilinn, millest Rootsi tahtis kujundada ühe regionaalsetest pealinnadest.

Bastionide kui kaitsekindluste autoriks on sõjaväeinsener ja arhitekt Erik Dalberg, kelle eestvedamisel ehitati seitse uut bastioni: Honor, Gloria, Viktoria, Fama, Triumph, Fortuna ja Spes. Olemasolev bastion Vrangel sai uue nimetuse - Paks.

Kõik bastionid peale Fama on säilitatud. Viktoria bastion on seitsmest Narva bastionist võimsaim. Restaureeriti Viktoria bastioni seinad, kasematid ja püssirohukelder. Plaanis on restaureerida ka bastionid Honor ja Gloria.

Asukoht
Raja tänav, Narva
59°22'26''N 28°11'56''E



Paul Kerese mälestusmärk

Eesti maletajale ja rahvusvahelisele suurmeistrile Paul Keresele püstitatud
mälestusmärk asub Puškini tänava ja Peetri platsi vahelises skvääris.

Mälestusmärgi autoriks on tuntud eesti skulptor Aivar Simson.

Asukoht
Aleksander Puškini tänav, Narva
59°22'34''N 28°11'43''E



Narva haigla hoone

Narva haigla ehitusega alustati 1913. aastal, sellega pandi alus kogu Narva haiglalinnaku väljaehitamisele. Hoone on modernistlikus historitsistlikus stiilis, see ehitati arhitekt Aleksandr Ignati pg Zladovski projekti põhjal ja jälgimisel Romanovite maja võimuloleku 300. aastapäeva auks. Praegu on Narva haigla kompleks Eesti suurim üldhaigla.

Asukoht
Haigla tänav 7, Narva
59°21'46''N 28°11'26''E



Siivertsi mälestusmärk

Eesti Vabadussõjas aastatel 1918 – 1920 Narva all langenud Isamaa kaitsjate mälestuseks. Purustati II Maailmasõja ajal. Taastati 1996. aastal, arhitekt Melnik.

Asukoht
Jõesuu tänav, Narva
59°24'19''N 28°10'8''E



Tank T-34

Monument meenutab II Maailmasõja lahinguid, märkides nõukogude vägede läbimurdekohta. Narva tank on ainuke taoline käesoleva ajani eksponeeritav mälestusmärk Eestis.

Asukoht
Jõesuu tänav, Narva
59°25'8''N 28°8'16''E